Maailm näeks ilma teraseta väga erinev välja. Poleks raudteid, sildu, jalgrattaid ega autosid. Poleks pesumasinaid ega külmikuid.

Enamikku kaasaegsemaid meditsiiniseadmeid ja mehaanilisi tööriistu oleks peaaegu võimatu toota. Teras on ringmajanduse jaoks hädavajalik, kuid ometi näevad mõned poliitikakujundajad ja vabaühendused seda endiselt probleemina, mitte lahendusena.

Euroopa Teraseühendus (EUROFER), mis esindab peaaegu kogu Euroopa terasetööstust, on pühendunud selle muutmisele ja kutsub ELi üles toetama 60 suure vähese süsinikuheitega projekti käivitamist kogu mandril aastaks 2030.

„Lähme tagasi põhitõdede juurde: teras on loomupäraselt ringmajanduslik, 100% korduvkasutatav ja lõputult korduvkasutatav. See on maailmas enim ringlussevõetud materjal, mille abil säästetakse igal aastal 950 miljonit tonni CO2. ELis on hinnanguline ringlussevõtu määr 88%,“ ütleb EUROFERi peadirektor Axel Eggert.

Tipptasemel terastooteid arendatakse pidevalt. „Teraseid on üle 3500 liigi ja üle 75 protsendi neist – kergemad, parema toimivusega ja keskkonnasõbralikumad – on välja töötatud viimase 20 aasta jooksul. See tähendab, et kui Eiffeli torn tänapäeval ehitataks, vajaksime vaid kahte kolmandikku tollal kasutatud terasest,“ ütleb Eggert.

Kavandatud projektid vähendaksid süsinikdioksiidi heitkoguseid järgmise kaheksa aasta jooksul enam kui 80 miljoni tonni võrra. See moodustab enam kui kolmandiku tänastest heitkogustest ja on 55 protsenti väiksem kui 1990. aasta tase. Süsinikuneutraalsus on kavandatud 2050. aastaks.