Ilma teraseta näeks maailm välja hoopis teistsugune.Ei mingeid raudteid, sildu, jalgrattaid ega autosid.Ei mingeid pesumasinaid ega külmikuid.

Kõige kaasaegsemaid meditsiiniseadmeid ja mehaanilisi tööriistu oleks peaaegu võimatu luua.Teras on ringmajanduse jaoks hädavajalik, kuid mõned poliitikakujundajad ja valitsusvälised organisatsioonid näevad selles jätkuvalt probleemi, mitte lahendust.

Euroopa Teraseassotsiatsioon (EUROFER), mis esindab peaaegu kogu Euroopa terasetööstust, on pühendunud selle muutmisele ja nõuab ELi toetust 60 suurema vähese CO2-heitega projekti elluviimiseks 2030. aastaks kogu kontinendil.

„Lähme tagasi põhitõdede juurde: teras on loomupäraselt ümmargune, 100 protsenti korduvkasutatav ja lõputult.See on maailmas enim taaskasutatud materjal, millega hoitakse igal aastal kokku 950 miljonit tonni CO2.ELis on meie hinnanguline ringlussevõtu määr 88 protsenti,” ütleb EUROFERi peadirektor Axel Eggert.

Tipptasemel terastooteid arendatakse pidevalt.„Teraseid on rohkem kui 3500 ja viimase 20 aasta jooksul on välja töötatud üle 75 protsendi – kergemad, parema jõudlusega ja keskkonnasõbralikumad.See tähendab, et kui Eiffeli torn ehitataks täna, oleks meil vaja vaid kaks kolmandikku tol ajal kasutatud terasest,” räägib Eggert.

Kavandatavad projektid vähendaksid järgmise kaheksa aasta jooksul süsinikdioksiidi heitkoguseid enam kui 80 miljoni tonni võrra.See võrdub enam kui kolmandikuga praegustest heitkogustest ja on 1990. aasta tasemega võrreldes 55 protsenti vähem.Süsinikneutraalsus on kavandatud 2050. aastaks.